Muhu murdevõistlus 2018- muhukielne oabits

Oo selgun tõsiasi, et esimene Muhu murdevõistlus sai teoks just kümme voastad tagasi. Ja kui sii poari voasta iest sai mõteldud, et tuleb pissike vahe sisse tiha, siis nüid kui Eesti Vabariik sai saa voastaseks ja Muhu murdevõistlus kümme, oo just paras aeg uiesti otsad lahti tiha. Ja põle koa niisamma võistlus mitte. Kui Muhu murde lood II roamat olli kohe masu seitsme voasta tüödest kokku pantud, siis sedakorda soab lõpptulemuseks jälle ühe voasta tüödest terve roamat. Umbest nõnna kut esimese korra aegas. Aga sie põle koa niisamma roamat mitte, et Muhu murde lood III. Sedakorda piab valmis soama – lõpuks ometi – muhukielne oabits. Neh, ega mee põle siis viletsamad kut sõrulased, kihnlased, mulgid, võrokesed või hiidlased. Nendega oleme me ammuks kampas Vikerraadius oma murdekielsete uudistega ja nüid piab ikka katsuma oma oabitsa koa valmis tiha.

Nõnna siis, kulla munuksed, kutsub Muhu Pärandikool teitid seevoasta kirjutama lugusid Muhu oabitsa jäuks. Oabitsa sihest akkavad õppema Muhu kooli esimese lassi lapsed. Ja kui soab parasad materjaali siis vihub kohe ühe sojaga lasteaalastele tüölehed koa valmis tiha. Kirjuta tuleks siis nõuksi juttusid või luuletusi ja liisusalmisid, mis oleksid mitte rohkem kut kümmekond lauset pitkad olavad, et pissiksed mädivatid jõvaksid äe kuulda ja läbi lugeda. Juure tuleks märki koa, et mis tähe juure sie lugu kõege paramini akkaks ja võiks sisalda sellesamma tähega akkavaid muhukielsid sõnu koa. Neh näituseks A-täht ja jutt sellest et „Ants aeles omingu kaua asemel“ või siis tükkis midad apurokast. Ja võib kirjuta juttusid üksi või siis kahekõnesid, et siis soavad lapsed paarikaupa tundis lugeda. Juttude lõppu võiks eraldi kirjuta koa nie sõnad, mis ikka päris muhukielsed oo ja seletused juure. Ja rahvakalendri tähtpäävadest soaks ju kirjuta, nie oleksid just lasteaalastele parasad. Lasteaalastele oleksid paslikud koa muistsed tarkuseterad laste ja ilmaasjade kohta. Ja neid võertähtesid soab koa oabitsa sihes kasuta kui kirjuta tuntud Muhu inimestest – Bobkovski, Golubjatnikov, Grünthal, Freundlich või siis Wernhoff, kis tammi ehituse iestvõtja olli, ja sie, et tammile üldse alguses Zinovjevi sild nimeks pandi.

Esimese lassi emakielse oabitsa kaks piategelast oo Aadam ja Anna. Me juba mõtlesime välja, et juu siis muhukielse oabitsa omad oo Oad ja Eed, Muhu näputüöga juba ilmas-moas kuulsaks soan muhulased. Aga neh, juttusid soab ju kirjuta nende sõpradest koa, näituseks Mare ja Ruudu ja Ingel ja Laas ja Gooru ja Reiu ja Tähve ja Juula ja...

Kirjuta võib paljast mõne tähe kohta, aga võib koa terve oabitsatääve juttusid välja pakku kui vaim piale tuleb. Juu pärast valitseb.

Aega oo kirjuta joanibeni. Siis meitel suisel aal kena kampas aruta, et mõuksed jutud oabitsa sisse kõege paramini sündivad. Kui sügise koolivoasta pihta akkab, siis tieb lõpetamise pidu koa. Neh, sellest soab siis meite esimene oabitsa pidu.Omad tüöd tuleks soata siis ikka jälle ümbriku sihes Liiva Või Hellamoa roamatukoguse varjunime all. Ja teese, pissikse ümbriku sihes tuleks seltsi panna oma pärisnimi ja aadress ja televoni nummer koa, et oskaks pärast piduse kutsu. Kis tahab võib oma tüö meili piale koa soata. Siis juba otse muhu@parandikool.ee

Kis tahab enne kirjutamist või kirjutamise aegas pedagoogilist nõu soaja, siis võib julgeste küsida koolimajast Leena või lasteaast Reeda kääst.

Kenad nobed sulejuosu!

Irena Tarvis